niisiis reede

oh, tere jälle! mul on sõber sandra. ta on täiega lahe :D üks päev (see oli vist kolmapäev) tulin koolist koju ja ma olin suht väsind ja muretsesin hullult oma kooliasjade pärast ja tuju oli natuke nõme, ja siis astusin oma tuppa ja mu pilk jäi kohe seina peale pidama, sest midagi oli seal muutunud. mul on seal igast pahna ja seepärast läks natuke aega enne kui aru sain, et sinna oli juurde tekkind üks A4-formaadis paberileht. ja sinna oli peale kirjutatud et "you are the greatest person"! ja seal oli veel igast mõtteid (nt don't eat yellow snow). appi kui mõnus tunne mind valdas siis, mul oli selline tunne, et kui inimesed oleksid võimelised sulama, siis ma oleks tol hetkel täiesti ära suland, sest see oli lihtsalt nii hea tunne, mis mind valdas. jah, ilma sandrata oleks ma kohe kindlasti keegi teine. ja ta teeb tohutult palju nalja, ma olen tavaliselt rohkem väsinud tema naljade üle naermisest kui koolipäevadest või tundidepikkusest korvimängust :) ta on ikka lahe. ja ta tõstab mu tuju tihtipeale :) aa, ja siis üks õhtu (vist kolmapäev oligi) oli meil jälle suht igav ja siis me tegime video. meie korterist ja selle elukatest ehk siis meist. ja ühikast ka natuke. päris naljakas tuli välja. jällegi sandra säras oma uskumatult täpse huumorisoonega. ma poleks osanud küll kohapeal välja mõelda nii tabavaid lauseid ja märkusi mingite asjade kohta, mis meil seal elutsevad korteris XD

ma tulin neljapäeval koju pärnusse mingi poole kuue paiku õhtul. ja siis oli nii, et ema-isa läksid ära tööle ja kriss läks õue ja levi polnud veel pärnus ja mark oli oma toas arvuti taga ja mul hakkas igav. ja mul tuli hiilgav idee kadri juurde minna. jõudsin siis tema juurde mingi poole üheksa paiku. aga kadril on selline värk, et neil on koer. kes mind paremini tunnevad, saavad aru, et mis värk mul koertega on. igaljuhul nad ei meeldi mulle ja ma kardan neid. ja robi on täiesti segane koer. tema jaoks on seal aedik ehitatud, kus ta siis on päeval. ja kui ta näeb kedagi inimest, siis ta läheb täiesti hulluks. ma mõtlesin et ta ronib lihtsalt mööda majaseina sellest aedikust üle, sest ta hüppas täie hooga vastu seina ja püüdis küüntega kinni haarata. ma jooksin kähku sealt üle õue ja tuppa sisse ja uks enda järelt kinni nii kiiresti kui vähegi võimalik. ma ei saa aru, kuidas see koer pole veel ühtegi infarkti või midagi sellist saanud, sest ta läheb ju täiesti pööraseks. lõpuks jõudsin kadri tuppa, ise üleni śokis, aga see ununes kähku, sest ma nägin teate keda?!? õige - oma kallikesi - rotikesi :) ma pole neid nüüd juba mingi poolteist kuud näind ja nad nägin ikka sama nunnud välja...ja haisesid ka samamoodi...ja pissisid käte peale samamoodi, hea et vähemalt midagi siin maailmas ei muutu. natuke rääkisime ja siis mõtlesime, et läheme poodi ja ostame jäätist. kui ma kadri toast välja astusin, pidin peaaegu kreepsu saama. robi oli tuppa toodud ja nii kui ta mu häält kuulis, hakkas ta lihtaslt hüsteeriliselt haukuma. õnneks oli ta alumisel korrusel kinni. aga selleks et majast õue saada, peab trepist alla minema ja all trepi juures, kus keerab sauna poole, on koerale ehitatud lihtsalt selline pooleteise meetri kõrgune piire, kust ta üle ei hüppa. aga ta väga osavalt tuleb sinna kahe käpaga peale ja laksutab oma lõugu seal ja näitab oma üliteravaid kihvu...brrr. ma pidin sealt mööda minema. ma arvan, et kui ma oleks olnud väiksem laps, siis ma oleks püksi teind. mul läks ikka õige mitu minutit, enne kui ma julgesin sealt trepist alla tulla ja uksest välja lipsata (paljajalu, sest see ei tulnud kõne allagi, et ma oleks seal peatunud ja kummardunud ja oma tossud võtnud). kadri hoidis teda kaelarohmast kinni ja karjus ta peale, et ta vait oleks, aga muidugi ta ei teind kadrist väljagi. kui ma sealt koerast mööda vuhisesin, siis ma nägin ainult ilusaid kihvakesi oma näost mingi 40cm kaugusel kinni laksatamas ja nüüd mõtlesin, et ma tegelt ka ei jää ellu seal, aga noh, ikkagi jäin. aga see koer on jube elukas küll. kuigi näeb nunnu välja. käisime siis poes ära ja siis tagasiteel rääkisin talle natuke piiblipäevadest. ta ise alustas seda juttu, ta ütles et mis naljakas lause mul seal facebookis on ("God is good and God is great"), et ma ka ikka täitsa segaseks läind seal tartus üksi olles. talle ikka teevad nalja igast sellised vaimulikud laused ja sõnad ja ütlused. aga muidugi ta naerab ikka heast südamest ja on vägagi mõistev. kuigi evolutsiooni koha pealt on meil päris erinevad aru saamad. suht risti vastupidised. aga noh, see on teema, mille üle pole mõtet vaielda, mitte keegi ei suuda tõestada, et Jumal lõi maailma ja mitte keegi ei suuda tõestada, et oli suur pauk ja evolutsiooni käigus arenesime meie. võimatu. ja mitte keegi ei muuda oma tõekspidamisi. vaidlused võivad ainult lõhesid inimeste vahele tuua. ja siis täna käisin ka temaga linnas. ta otsis oma õe jaoks sünnipäeva kinki. ja muidugimõista olin mina see kes andis talle suurepärase idee. kuigi ma ise ei plaanind seda. ma lihtsalt näitasin talle, et vaata milline kujundus sellel kinkekaardil on. ja siis tal oli siuke nägu, et "julia, sa oled geenius!" see on see ehete pood seal kunglas ja ta tahtis nagu midagi sealt osta, aga ei suutnud otsustada. nüüd siis saab krissu (kadri oma, naljakas, meil on mõlemal õed kristiinad) ise valida, mis ta tahab. ja siis me käisime lihtsalt linnas ringi. ja päike paistis ja mu nägu sai päikest. suht punaseks läks. ja mul oli kuum olla. nii lahe :)

õhtul käisin noortekal. lohud korraldasid seekord. täiega lahe oli. alguses laulsime paar laulu pruunidest laulikutest, siis oli snäkk, siis tegime rühmaarutelu (teemaks oli isa, ema ja lapse roll perekonnas), siis tegime kaarte emadepäevaks (täiega originaalsed ja litsalt tehtavad), ja siis tegime ühe laheda mängu, et seisime ringis ja igaüks pidi rääkime ühe loo oma ema kohta. ja siis oli lõngakera, et niikaua kuni rääkisid, pidid seda nagu lahtikerima, siis kui lõpetasid oma jutu, andsid edasi kera järgmisele jne. ja siis kui kõik olid ära rääkind, siis läks järjekord tagurpidi ja pidi rääkima lühidalt, et mida sinust eelnev inimene rääkis, ja siis selle ajal kerisid lõngakera uuesti kokku. lihtne, aga samas nii efektne :D siis tegime lõpupalve ja saigi läbi. jäime natuke veel sinna rääkima ja varsti tuligi isa meile järgi ja nüüd olengi kodus ja kirjutan seda juttu siia. alguses mõtlesin, et ei tulegi seekord väga pikk see postitus, kuna eelmisest on alles paar päeva möödas, aga näed, ikkagi tuli nii pikk. aga noh, seda on pärast lahe lugeda, kui on pikemalt ikka kirjutatud (vähemalt minul endal), ma juba praegu loen oma esimesi postitusi nii, et mõned asjad on meelest läind ja siis on selline "vau"-hetk, et "vau, nii oligi ju!".

ojaa, mulle meeldib selle aasta norra eurovisiooni lugu (Y)

ciao!