niisiis reede

oh, tere jälle! mul on sõber sandra. ta on täiega lahe :D üks päev (see oli vist kolmapäev) tulin koolist koju ja ma olin suht väsind ja muretsesin hullult oma kooliasjade pärast ja tuju oli natuke nõme, ja siis astusin oma tuppa ja mu pilk jäi kohe seina peale pidama, sest midagi oli seal muutunud. mul on seal igast pahna ja seepärast läks natuke aega enne kui aru sain, et sinna oli juurde tekkind üks A4-formaadis paberileht. ja sinna oli peale kirjutatud et "you are the greatest person"! ja seal oli veel igast mõtteid (nt don't eat yellow snow). appi kui mõnus tunne mind valdas siis, mul oli selline tunne, et kui inimesed oleksid võimelised sulama, siis ma oleks tol hetkel täiesti ära suland, sest see oli lihtsalt nii hea tunne, mis mind valdas. jah, ilma sandrata oleks ma kohe kindlasti keegi teine. ja ta teeb tohutult palju nalja, ma olen tavaliselt rohkem väsinud tema naljade üle naermisest kui koolipäevadest või tundidepikkusest korvimängust :) ta on ikka lahe. ja ta tõstab mu tuju tihtipeale :) aa, ja siis üks õhtu (vist kolmapäev oligi) oli meil jälle suht igav ja siis me tegime video. meie korterist ja selle elukatest ehk siis meist. ja ühikast ka natuke. päris naljakas tuli välja. jällegi sandra säras oma uskumatult täpse huumorisoonega. ma poleks osanud küll kohapeal välja mõelda nii tabavaid lauseid ja märkusi mingite asjade kohta, mis meil seal elutsevad korteris XD

ma tulin neljapäeval koju pärnusse mingi poole kuue paiku õhtul. ja siis oli nii, et ema-isa läksid ära tööle ja kriss läks õue ja levi polnud veel pärnus ja mark oli oma toas arvuti taga ja mul hakkas igav. ja mul tuli hiilgav idee kadri juurde minna. jõudsin siis tema juurde mingi poole üheksa paiku. aga kadril on selline värk, et neil on koer. kes mind paremini tunnevad, saavad aru, et mis värk mul koertega on. igaljuhul nad ei meeldi mulle ja ma kardan neid. ja robi on täiesti segane koer. tema jaoks on seal aedik ehitatud, kus ta siis on päeval. ja kui ta näeb kedagi inimest, siis ta läheb täiesti hulluks. ma mõtlesin et ta ronib lihtsalt mööda majaseina sellest aedikust üle, sest ta hüppas täie hooga vastu seina ja püüdis küüntega kinni haarata. ma jooksin kähku sealt üle õue ja tuppa sisse ja uks enda järelt kinni nii kiiresti kui vähegi võimalik. ma ei saa aru, kuidas see koer pole veel ühtegi infarkti või midagi sellist saanud, sest ta läheb ju täiesti pööraseks. lõpuks jõudsin kadri tuppa, ise üleni śokis, aga see ununes kähku, sest ma nägin teate keda?!? õige - oma kallikesi - rotikesi :) ma pole neid nüüd juba mingi poolteist kuud näind ja nad nägin ikka sama nunnud välja...ja haisesid ka samamoodi...ja pissisid käte peale samamoodi, hea et vähemalt midagi siin maailmas ei muutu. natuke rääkisime ja siis mõtlesime, et läheme poodi ja ostame jäätist. kui ma kadri toast välja astusin, pidin peaaegu kreepsu saama. robi oli tuppa toodud ja nii kui ta mu häält kuulis, hakkas ta lihtaslt hüsteeriliselt haukuma. õnneks oli ta alumisel korrusel kinni. aga selleks et majast õue saada, peab trepist alla minema ja all trepi juures, kus keerab sauna poole, on koerale ehitatud lihtsalt selline pooleteise meetri kõrgune piire, kust ta üle ei hüppa. aga ta väga osavalt tuleb sinna kahe käpaga peale ja laksutab oma lõugu seal ja näitab oma üliteravaid kihvu...brrr. ma pidin sealt mööda minema. ma arvan, et kui ma oleks olnud väiksem laps, siis ma oleks püksi teind. mul läks ikka õige mitu minutit, enne kui ma julgesin sealt trepist alla tulla ja uksest välja lipsata (paljajalu, sest see ei tulnud kõne allagi, et ma oleks seal peatunud ja kummardunud ja oma tossud võtnud). kadri hoidis teda kaelarohmast kinni ja karjus ta peale, et ta vait oleks, aga muidugi ta ei teind kadrist väljagi. kui ma sealt koerast mööda vuhisesin, siis ma nägin ainult ilusaid kihvakesi oma näost mingi 40cm kaugusel kinni laksatamas ja nüüd mõtlesin, et ma tegelt ka ei jää ellu seal, aga noh, ikkagi jäin. aga see koer on jube elukas küll. kuigi näeb nunnu välja. käisime siis poes ära ja siis tagasiteel rääkisin talle natuke piiblipäevadest. ta ise alustas seda juttu, ta ütles et mis naljakas lause mul seal facebookis on ("God is good and God is great"), et ma ka ikka täitsa segaseks läind seal tartus üksi olles. talle ikka teevad nalja igast sellised vaimulikud laused ja sõnad ja ütlused. aga muidugi ta naerab ikka heast südamest ja on vägagi mõistev. kuigi evolutsiooni koha pealt on meil päris erinevad aru saamad. suht risti vastupidised. aga noh, see on teema, mille üle pole mõtet vaielda, mitte keegi ei suuda tõestada, et Jumal lõi maailma ja mitte keegi ei suuda tõestada, et oli suur pauk ja evolutsiooni käigus arenesime meie. võimatu. ja mitte keegi ei muuda oma tõekspidamisi. vaidlused võivad ainult lõhesid inimeste vahele tuua. ja siis täna käisin ka temaga linnas. ta otsis oma õe jaoks sünnipäeva kinki. ja muidugimõista olin mina see kes andis talle suurepärase idee. kuigi ma ise ei plaanind seda. ma lihtsalt näitasin talle, et vaata milline kujundus sellel kinkekaardil on. ja siis tal oli siuke nägu, et "julia, sa oled geenius!" see on see ehete pood seal kunglas ja ta tahtis nagu midagi sealt osta, aga ei suutnud otsustada. nüüd siis saab krissu (kadri oma, naljakas, meil on mõlemal õed kristiinad) ise valida, mis ta tahab. ja siis me käisime lihtsalt linnas ringi. ja päike paistis ja mu nägu sai päikest. suht punaseks läks. ja mul oli kuum olla. nii lahe :)

õhtul käisin noortekal. lohud korraldasid seekord. täiega lahe oli. alguses laulsime paar laulu pruunidest laulikutest, siis oli snäkk, siis tegime rühmaarutelu (teemaks oli isa, ema ja lapse roll perekonnas), siis tegime kaarte emadepäevaks (täiega originaalsed ja litsalt tehtavad), ja siis tegime ühe laheda mängu, et seisime ringis ja igaüks pidi rääkime ühe loo oma ema kohta. ja siis oli lõngakera, et niikaua kuni rääkisid, pidid seda nagu lahtikerima, siis kui lõpetasid oma jutu, andsid edasi kera järgmisele jne. ja siis kui kõik olid ära rääkind, siis läks järjekord tagurpidi ja pidi rääkima lühidalt, et mida sinust eelnev inimene rääkis, ja siis selle ajal kerisid lõngakera uuesti kokku. lihtne, aga samas nii efektne :D siis tegime lõpupalve ja saigi läbi. jäime natuke veel sinna rääkima ja varsti tuligi isa meile järgi ja nüüd olengi kodus ja kirjutan seda juttu siia. alguses mõtlesin, et ei tulegi seekord väga pikk see postitus, kuna eelmisest on alles paar päeva möödas, aga näed, ikkagi tuli nii pikk. aga noh, seda on pärast lahe lugeda, kui on pikemalt ikka kirjutatud (vähemalt minul endal), ma juba praegu loen oma esimesi postitusi nii, et mõned asjad on meelest läind ja siis on selline "vau"-hetk, et "vau, nii oligi ju!".

ojaa, mulle meeldib selle aasta norra eurovisiooni lugu (Y)

ciao!

elu on ikka nii hea :)

ma käisin piiblipäevadel. aga enne seda on ka juhtund igast lahedaid asju, mis on mu tuju tõstnud. me käime nüüd sandraga korvi mängimas. meie ühika kõrval on kaks korvi platsi. ja siis üks õhtu oli meil eriliselt igav ja me läksime sinna platsile. seal oli terve hunnik poisse mängimas. me ei julgend kohe nende juurde minna, aga seal oli üks tüüp, kes mängis üksinda, ja siis ma läksin ja küsisin, et kas võib temaga koos mängida, ta lubas. tegelt oleks vast naljakas olnud, kui ta oleks öelnud, et ei tohi, kobige minema, haha :D. no ja siis me mängisime alguses igast igavaid mänge nagu -5 ja 7 ja 14 ja mis numbrid veel. siis hakkas meil külm. sest need suht sellised paigalolemise mängud. no ja siis mõtlesime, et kutsume need teised poisid ka meiega mängima, et siis saab tavalist korvi mängida ja hakkab soe. no ja lõpuks oli meid kolm poissi ja kolm tüdrukut. me mängisime poisid tüdrukute vastu. ja kes võitis? muidugi tüdrukud...said haledalt pähe, haha. nojah, aga nüüd oleme sandraga juba suht profid, juba saame korvi ka sisse vahelduseks, millele järgneb tavaliselt väääga pikk ja veniv "vaaauuuu" poiste suust. aga noh, vähemalt saab nalja...ja sinikaid...ja katkisi tosse :) nüüd oleme juba mitu korda käind seal ja oleme tutvunud päris mitme laheda tüübiga. kaks nendest on meie naabermajas elavat mustlaspoissi. sergei ja armando, nad on täiega lahedad, nagu kaks koopiat mu nooremast vennast. ja siis üks reede me tegime sannuga jäätisekokteili ja siis kutsusime nad ka meie poole ja siis veel ühe tüdruku ja poisi ühikast ja jõime seda, päris hea oli. mängisime nats unot ja slap'i ja siis kui läks natuke jahedamaks õhtul läksime uuesti korvi mängima. mul on nii hea meel, et me saime kontakti nende naabripoistega, võibolla julgeme nad kunagi isegi noortekale kutsuda. õnneks said nad suht kohe teada et me oleme kristlased, kuna reede õhtul kui me ära tulime korviplatsilt, siis ütlesime, et homme peab vara tõusma kuna sõidame viljandisse. ja siis armando küsis et mis me teeme seal, ja siis ytlesime, et piiblipäevad toimuvad seal. ja siis ta küsis et kas te olete kristlased, no ja siis tuligi välja :) no ja nüüd jõudsingi piiblipäevadeni...
ühesõnaga need olid vist minu jaoks parimad piiblipäevad, kus ma olen käinud. mõlemad jutlused puudutasid mind ja rääkisid minu vastu ning ülistus oli nii võimas, see oli hoopis midagi muud kui on olnud eelnevatel pp-del. eelmistel on olnud rohkem sellist muusikat, kus lihtsalt muusika karjub sõnad üle ja neid pole kuuldagi ja midagi ei saa aru, aga see aasta olid nii head laulud, ja kõik eesti keeles, et sai rahulikult neid laulda ja sai täielikult sisust aru. mis veel mulle täiega meeldis oli see, et laupäeva õhtul oli vaba tunnistuste osa, mida nooored ka kasutasid täiega, ja ma arvan et sellised noorte tunnistused võivad nii mõndagi puudutada rohkem, kui üks väga hea jutlus. ja seminarid meeldisid mulle ka väga, eriti evolutsiooni teemaline seminar. minu meelest seletas seminaripidaja täiega hästi ära, miks see evolutsiooniteooria ei ole tõsi ja ei saa olla elu tekke põhjuseks, lükkas ümber nii mitmedki laialtlevinud väärarusaamad evolutsiooni tõendavatest faktidest. ma tahaks väga seda powerpointi esitlust endale saada, vbl isegi saan kuskilt. ja ilm oli ka hea. ainult magama pidin põrandal, sest madratsit ei olnud, ja siis ma ei suutnud kuidagi magama jääda, eriti kuna eelmise päeva korvi mängust olid lihased suht valusad. ma ei kahetse üldse et läksin pp-le, mida ma olen mõnikord pidanud tundma eelnevate aastate pp-de puhul.
täna olen tagasi reaalsuses ehk koolis ja õpingutes. käisin raamatukogus kirjutamas esseed suhtlemispsühholoogia aine jaoks. teemaks oli "ego kaitsemehhanismid". artikkel, mille põhjal kirjutasin, rääkis sellest, kuidas me käitume, kui meie ego satub ärevasse seisundisse ja see tekitab meis stressi ja ebamugavust ning kuidas me siis püüame ennast kaitsta ja saavutada uuesti endine olek. kes hakkab eitama mingit halba uudist, kes hakkab selle üle nalja viskama, kes lükkab probleemi edasi, kes ehitab enda ümber mulli ja hakkab seal elama ning lõpuks ei oska päris maailmas enam hakkama saada. ma tundsin ennast mõnedes puktides ära ja see pani mind mõtlema, kuidas mina käitun. tasub neid teaduslikke artikleid ikka vahetevahel lugeda kui eriti midagi targemat pole teha :)
suvi on veelgi lähemal, nüüd on juba mai kuu :D yay!!! hooray for that!!
aa, ja lootuse festival on ka tulemas, ootan seda nüüd eriliselt ;)
elu on ikka täpselt nii põnev ja lahe ja ilus ja hea kui põnevaks ja lahedaks jne sa selle ise teed!

that's all folks!