
Peaks midagi kirjutama siia. Pole mõnda aega siin käinud. täna võtsin aega ja lugesin kõigi uued postitused läbi. naljakas, et enamus inimeste new post algab sõnadega a la "pole ammu juba siia midagi kirjutanud, nii umbes paar kuud". ma mõtlesin et väldin seda, aga ikkagi pidin kirjutama midagi taolist.
lõpuks on kevad käes. päike paistab ja paaril viimasel päeval on täiega soe olnud, vähemalt tartus. ja kuna õues on nii ilusad ilmad, siis ma ei suuda üldse enam keskenduda õppimisele. ma olen nii lohakaks muutund. viimased asjad, mis koolis on vaja olnud esitada, olen kuidagi enam-vähem ära esitand, mingid punktid kätte saand ja kõik, enam ei huvita üldse, mis edasi saab. mul ei ole üldse enam motivatsiooni õppimiseks. ma kaldun üha enam akadeemilise puhkuse võtmisele. ja üks asi lükkab mind üha selle otsuse vastuvõtmiseks. nimelt tullakse (loodetavasti) meile millalgi järgmine või ülejärgmine nädal teaduskonda rääkima praktikast. ja see praktika oleks firmas Loreal, kuus kuud ja teate kus? Californias. ma ei suuda oma mõtteid sellelt teemalt üldse mujale viia. ma tean et kunagi ma tegin endale lubaduse, et ma mitte mingil juhul ei võta akadeemilist, kuna pärast oleks liiga raske uuesti kooli minna, aga ma mõtlen praegu, et mul on ka ilma akadeemilist nii raske ennast sinna kooli vedada, et sure või maha. ja pealegi ma saaks minna koos kursaõega ja kuna ma tean, et tal on praegu elus väga raske ja ta ka tahab hullult eestist ära saada, siis ehk meil kahekesi õnnestubki midagi. ma pean lihtsalt väga palju palvetama selle eest ja saama vastuse Jumala käest, kas see on õige või mitte. sest ma ei tea tegelt mida ma tahan.
varsti tuleb suvi. suveks on palju plaane. liiga palju peaks mainima. mis on muidugi ka lahe. aga samas ma tahan ka tööle minna (ja ma lähengi, eile sain teada et ikka saan samale kohale kus eelminegi aasta). ja raudselt on nii, et kõik lahedad asjad toimuvad siis kui ma pean tööl olema. ja see ajab mind nii närvi raudselt. ma tahaks täiega puhata ja nautida suve, igast lahedaid asju teha, ja ka tööl käia, sest see töö mulle sajaga meeldib ja ma töötaks vist ka muul ajal seal, mitte ainult suvel. kuigi palk on väike, see on ainuke miinus, ja tööpäevad on 11h pikad, see on teine miinus.
ma tahan minna randa ja vedeleda seal. ma tahan mängida võrku. ma tahan mängida frisbit. ma tahan, et ma saaks kõik oma ained tehtud ja arvestatud, ükstaspuha mis hindele (see tundub hetkel vägagi võimatu). ma tahaks olla parem sõber, et ma leiaks aega nende jaoks. see ka ei tule viimasel ajal hästi välja. ja teate mis on kõige selle takistuseks? kool. jah kool on takistuseks ka koolile. üks aine segab teist, ja kolmas segab esimest, ja siis kõik asjad kuhjuvad, ja siis ongi lõpp.
aga mul on hea meel, et aprill on peaaegu läbi ja varsti on suvi. ehk rahunen maha.
see tuli küll suht pessimistlik postitus, aga tegelt ma usun et kõik ei ole nii hull, lihtsalt tundub nii (mulle eelkõige)